Digihpark

Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon. Tegemist on seega suuresti infovahetuse korraldusega, mille juures on tänane digitehnoloogia just veel eriti efektiivseks võimaldajaks ning seetõttu ka seda viimastel aastatel väga palju muutnud teguriks. Tänasel päeval on meil meedias tohutu konkurents: blogid, Facebook ja isegi tehisintellekt – programmid, mis automaatselt artikleid koostavad. Konkurents siis nii nende erinevat uute digitaalsete platvormide kui ka aja ja isegi tööjõuturul. Info liikumine on muutunud väga kiireks ning oleme juba harjunud laiast maailmas infokilde saama juba infoväärse (ka see on sageli vaieldav) sündmuse esimestel minutitel. Eraelulistel sündmustel on sageli nendeks vahendavateks keskkondadeks Facebook või Instagram, siis laiemas ühiskondlikus pildis on selleks sageli ka Twitter. Kui kahes esimeses tegutsevad meist peaaegu kõik, kostitades seal hõimlasi sageli just enda kohta käivate uudistega, siis näiteks T

Veeb sai alguse 1989. aastal, kui Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) hakati ühendama eri teadusdokumente hüpertekstiks – tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumentide poole. Esmalt seetõttu tekkiski ülemaailmne, just akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk. Ärikeelu tühistamisega 1991. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks ja seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks, meelitades sellesse omakorda juba oluliselt laiemaid huvigruppe. Tõeline veebiplahvatus toimus aga kolm aastat hiljem, kui Interneti hüpertekst toodi väikearvutite jaoks mõeldud Windowsi operatsioonisüsteemi keskkonda.  Tänaseks päevaks on veebist saanud väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Ajalugu on seega juba pikk ning viimasest tulnud mõjud on ilmselged. Tooks aga välja kaks näidet, millest esimesele andis  World Wide Web ( WWW) teke ja levik pigem hoogu juurde ning mõnedele

Google on ettevõte, mis on suutnud tugevalt mõjutada kogu tänast tehnoloogiasektorit ja seeläbi ka kõigi meie igapäevaelu. Ei kujutaks me ju just väga hästi ette oma elu ilma Google Search, Gmail, Google Maps, YouTube või paljud ka Androidita. Ka see praegune blogigi istub ju Google poolt loodud Blogger nimelise teenuse otsas, ilmestades kogu seda fakti veelgi. Küll aga pole olnud Google edukas alati ja kõigis oma tegevusvaldkondades. Kui tahta nüüd olla faktitäpsem, siis vähemalt hetkeseisu (blogipostituse kirjutamise hetkel) järgi on veebilehe "Killed by Google" taga olevate vabatahtlike kogutud infol hingusele saadetud koguni lausa 196 rakendust, teenust või riistvaraseadet [1]. Üks valdkond on aga Google olnud lausa silmapaistvalt ebaõnnestunud - inimeste vaheline otsese sotsiaalmeedia sh sõnumisuhtluse vahendeid puudutav. YouTube, Gmail ja Blogger on küll paljuski sotsiaalmeedia platvormid, kuid omavad siiski kandvalt teist niši. Järgnevalt teeksingi põgusa ülev