Digihpark

Kõikvõimalikud  erinevad kaasaskantavad nutiseadmed on muutunud meie kõigi pea et lahutamatuks osaks. Aastatega on nende seadmete funktsionaalsus suurenenud ning seejuures ka kasutuskogemus parenenud. Mulle isiklikult natukene ehk isegi üllatuslikult, et seda siis nii meile, kes me kasutame neid loodud seadmeid nii nagu need ehk laiematele massidele on disainitud, aga ka neile, kes kasutavad neid võibolla päris eripärasel moel. Antud blogipostituses vaatangi Apple näitel erinevaid telefonidesse- ja tahvelarvutitesse ehitatud erivajadustega inimestele abistamiseks loodud tarkvaralahendusi. Aga võimalik, et ka mitmeid neid   nn kõigile mõeldud "tavafunktsioone", mida keskmine inimene ise ehk väga hinnatagi ei oska. :) Mis asub ekraanil ja navigeerumise lahendused Kui sul on probleeme näiteks nägemisega, siis VoiceOver nimeline lahendus kirjeldab seda, mida konkreetsel ajahetkel seadme ekraanil kuvataks (ekraan ise võibki olla pime). Samuti juhendab see sind niimood

Seekord annan oma ajaveebis ülevaate kasutatavusest veebis konkreetsetel näidetel. Konkreetsemalt Õppeinfosüsteem (ÕIS) ning Moodle baasilt. Oma hinnangu annan seejuures Jakob Nielsen vastavate hinnangukomponentide aluselt: ÕIS Moodle Õpitavus Esimestel nädalatel oli ikka kohe täitsa peavalu. Sageli tuli otsida abi nii kaastundengitelt kui ka erinevatest teistest juhendamaterjalidest nii TalTech kui ka ÕIS enda lehelt. Viimases muide pole see alati kättesaadavgi – kohati on abi nupu tagune lihtsalt tühi. Otseselt juhendmaterjali järgi nagu polegi haarama jooksnud – juu see ütlebki juba piisavalt. Tõhusus Igasemestrilise õppeava koostamise piina näitel aeg kogemust ei muuda – endiselt on raske saada sageli paralleelselt jooksvaid erinevaid ained enda kavva klappima. Funktsionaalsus on ehk ka võrreldes ÕISiga piiratum/lihtsam, kuid vähemalt need kasutatavad asjad on lihtsalt kasutatavad.

        Kirjeldan antud blogipostituses enda tunnetuslikult hinnangult iOS, iPhone operatsioonisüsteemi, näitel selle iteratiivset arendusmudelit ja sidusalt ka Apple võimalikku ärimudelit, kus seesama omandvara tuleb alati koos riistvaraga. Kui iOS, tollal küll iPhone OS 1, koos esimese iPhonega välja tuli, oli kisa kui palju – funktsionaalsuselt olid sealt ju sealt puudu väga paljud juba tollalgi teistel operatsioonisüsteemidel laialt levinud funktsioonid. Nagu näiteks puudus kolmanda osapoole tarkvarade paigaldamise võimekus ning nii uskumatu kui see täna ka ei tunduks, ka näiteks kopeeri-kleebi funktsioon. Kolmanda osapoole tarkvarade paigaldamise toe puudumise osas väideti, et piisavat ka veebirakendustest. Mis aga vähemalt tagantjärgi hinnanguna sai olla kas hädavale või sai tehtud viimasel hetke pivot – OS 2 muutis ju maailma, tutvustades lausa spetsiaalselt kolmandate osapoolte rakenduste levitamiseks mõeldud rakendustepoodi. Ka kopeeri-kleebi tuli, küll mõni aeg hiljem

Erinevaid on juhitüüpe on mitmeid, nagu näiteks: juht, teavitaja/suhtleja, treener/juhendaja, mentor/õpetaja, arengumootor ja ülemus. Eelnimetatud on sõnastatud küll üldtasemel, kuid kehtivad ka IT-juhtimise juures. Lisaks seda, et need võivad iseloomustada nii konkreetse juhi rolli, kui ka tema isikupärast juhtimise tüüpi. Edasises olen mina lähtunud viimasest. Järgnevalt kirjeldan kaht konkreetset juhti ja nende nn juhitüüpi. Sageli on inimeste puhul minu hinnangul tegu küll kombinatsioonist neile iseloomulikest juhitüüpidest, aga lähtun määratlemisel isikliku hinnangu alusel nende domineerivast omadusest. Steve Jobs - arengumootor Oli Apple üks asutajatest ja keda seejuures võiks vist nimetada ka üheks parimaks "juht kui arengumootor" esindavaks näiteks. Tema puhul on eriti esile toodud tema tugeva visiooni olemasolu ning ka võimet disainida loodavaid lahendusi nii, et need võisid muuta kogu konkreetse toote või valdkonna arengusuunda. Apple polegi olnud enama

       Eric S. Raymond poolt on kirjutatud " How to Become a Hacker " ehk kirjatükk häkkeriks saamisest, aga ka üldisemalt kogu sellest nn subkultuurist. Antud blogipostituses püüakski anda sellest ühe sissejuhatava arvustuse vormis ülevaate. Tegemist on kirjatükiga, mis sai autori sõnul tema poolt esmaversiooni juba 90ndate aasta keskpaigas, kui autor väidetavalt avastas, et temaatikal polnudki veel varasemalt korralikku ülevaadet tehtud. Alates sellest ajast on aga seejuures siis ka antud teksti edasi arendatud, sh et avalikul kodulehel on ka viimase 13a muudatuste kohta peetud uuenduste logi. Viimane uuendus on siis seejuures tehtud 2020. aasta jaanuaris. Samuti on seda teksti tõlgitud paarikümnesse keelde, sealhulgas Eesti keelde. Pole midagi öelda – impressive ! Oma ülesehituselt on konkreetne kirjutatükk jaotatud 10 osaks: sissejuhatus dokumenti; häkkeri kui sellise definitsioonist; häkkerlikust suhtumisest, põhioskustest ja staatusest häkkerikultuuris. Samuti häk

Olles ise küll IT-sektoris alles väga uus, on mul siiski juba tekkinud mingi vähemalt enda jaoks arusaam, et milline võiks olla üks konkreetses valdkonnas tegev proff. Enda taustast veel niipalju, et olen varasema ehitussektori taustaga ning täna tegelen põhiasjalikult ehitussektori digitaliseerimisega seonduvate teemadega. Seega on minu kogemused piirdunud pigem tööalases suhtlemises nn päris IT inimestega, olemata siis tegelikult päriselt üks nende seast. Tulles siis niimoodi kõrvalt, on mulle ühe väga olulise tänase IT profi tunnusena silma jäänud just mõnede inimese võime kiirelt kaasa tulla mis iganes võõra valdkonna spetsiifiliste teemadega. Ka selle kõige kõrval oskus inimestega suhelda. Kohati ongi jäänud ka mulje, et mingeid valdkonna digitaliseerimise seotud ka sektori toimimise üldisi põhimõttelisi lahendusi on seetõttu mõnukord oluliselt produktiivsemgi arutada selle muidu sektori välise isikuga, kui et inimesega, kes sellest just kui võiks igapäevase töö tõttu võiks ro