10 - Kuidas saada häkkeriks?


       Eric S. Raymond poolt on kirjutatud "How to Become a Hacker" ehk kirjatükk häkkeriks saamisest, aga ka üldisemalt kogu sellest nn subkultuurist. Antud blogipostituses püüakski anda sellest ühe sissejuhatava arvustuse vormis ülevaate.
Tegemist on kirjatükiga, mis sai autori sõnul tema poolt esmaversiooni juba 90ndate aasta keskpaigas, kui autor väidetavalt avastas, et temaatikal polnudki veel varasemalt korralikku ülevaadet tehtud. Alates sellest ajast on aga seejuures siis ka antud teksti edasi arendatud, sh et avalikul kodulehel on ka viimase 13a muudatuste kohta peetud uuenduste logi. Viimane uuendus on siis seejuures tehtud 2020. aasta jaanuaris. Samuti on seda teksti tõlgitud paarikümnesse keelde, sealhulgas Eesti keelde. Pole midagi öelda – impressive!
Oma ülesehituselt on konkreetne kirjutatükk jaotatud 10 osaks: sissejuhatus dokumenti; häkkeri kui sellise definitsioonist; häkkerlikust suhtumisest, põhioskustest ja staatusest häkkerikultuuris. Samuti häkkeritest ja nohiklusest, lisa-stiilipunktidest häkkeriks olemisel; ajaloost ning lisalugemisest ja KKK-st. Ülesehituselt seega vähemalt võhikule temaatikal asja väga tervikuna katvalt.
Esimeses sisulises peatükis, „Kes või mis on häkker?“, püütakse üleüldse defineerida seda, kes üldse on see häkker. Selleks viidatakse alustuseks Jargin File kodulehele, mis andvat häkkeri kohta erinevaid määratlusi, kuid siiski tõdetakse, et neist enamik mainivaid vaid tehnilisi oskuski ning armastust probleemide lahendamise ja piiride ületamise vastu. Konkreetne lühike definitsioon aga nagu jääkski mainimata. Küll aga räägitakse peatükis veel häkkerluse ajaloost, mõtteviisist, aga ka sellest, et kuidas häkkeritest tegelikult eristuvad need pahatahtlike kavatsustega „ametivennad“ – nemad olla hoopis kräkkerid. Peab küll tunnistama, et tavameedias olen isiklikult kuulnud vaid „häkkeritest“ ja mõnikord siis kontekstis, kus need pahatalikult kuskile sisse on „häkkinud“. Tundub nii, et miskipärast pole siiski suudetud neid definitsiooni tavainimeste jaoks massidesse viia.
Järgmistes peatükkides minnakse juba temaatikatel spetsiifilisemaks ning minu hinnangul üldjoontes antakse tervikust ja selle nüanssidest ka piisavalt ammendav ülevaade.
Kokkuvõttes võiks öelda seda, et oli ühele sellest „häkkerite“ kogukonnast kaugemale jäävale võhikule kindlasti huvitav lugemine. Üritan edaspidi ka enda sõnakasutuses eristada „häkkereid“ ja „kräkkereid“.


 Viide originaalteosele:
http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html

             





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

15 - Autodesk eetikast

Annan siinkohal põgusa ülevaate Autodesk Inc eetikakoodeksist - "Autodesk Code of Business Conduct - a Message from CEO" . Konkreetne versioon dokumendist on koostatud 2019. aasta oktoobris. Autodesk on ettevõte, mis loob tarkvara põhiliselt inseneeria valdkonnale. Tuntumaks neist on ehk joonestustarkvara AutoCAD. See põhilisest Autodeski töötajatele suunatud (ja suuresti sisetarbimiseks mõeldud) eetikakoodeks on koostatud minu hinnangul väga oskuslikult ning on seejuures ka heaks näiteks, kuidas peaks üks suurorganisatsioon oma väärtusi kontserni sees, aga ka väljapoole, peaks kommunikeerima. Dokument algab tegevjuhi sissejuhatusega ning jaguneb seejärel 14 osaks: 1.        Eetilisus ja vastavus 2.        Küsimuste esitamine üleastumistest raporteerimine 3.        Lugupidava töökoha poole püüdlemine 4.        Huvide konflikti vältimine 5.        Konfidentsiaalsuse hoidmine 6.        Isikuandmete privaatsuse tagamine 7.        Intellektuaalomandi k
Lisateave

12 – Kasutatavusest veebis

Seekord annan oma ajaveebis ülevaate kasutatavusest veebis konkreetsetel näidetel. Konkreetsemalt Õppeinfosüsteem (ÕIS) ning Moodle baasilt. Oma hinnangu annan seejuures Jakob Nielsen vastavate hinnangukomponentide aluselt: ÕIS Moodle Õpitavus Esimestel nädalatel oli ikka kohe täitsa peavalu. Sageli tuli otsida abi nii kaastundengitelt kui ka erinevatest teistest juhendamaterjalidest nii TalTech kui ka ÕIS enda lehelt. Viimases muide pole see alati kättesaadavgi – kohati on abi nupu tagune lihtsalt tühi. Otseselt juhendmaterjali järgi nagu polegi haarama jooksnud – juu see ütlebki juba piisavalt. Tõhusus Igasemestrilise õppeava koostamise piina näitel aeg kogemust ei muuda – endiselt on raske saada sageli paralleelselt jooksvaid erinevaid ained enda kavva klappima. Funktsionaalsus on ehk ka võrreldes ÕISiga piiratum/lihtsam, kuid vähemalt need kasutatavad asjad on lihtsalt kasutatavad.
Lisateave