10 - Kuidas saada häkkeriks?
Eric S. Raymond poolt on
kirjutatud "How to Become a Hacker" ehk kirjatükk häkkeriks saamisest,
aga ka üldisemalt kogu sellest nn subkultuurist. Antud blogipostituses püüakski
anda sellest ühe sissejuhatava arvustuse vormis ülevaate.
Tegemist on kirjatükiga,
mis sai autori sõnul tema poolt esmaversiooni juba 90ndate aasta keskpaigas, kui
autor väidetavalt avastas, et temaatikal polnudki veel varasemalt korralikku ülevaadet
tehtud. Alates sellest ajast on aga seejuures siis ka antud teksti edasi
arendatud, sh et avalikul kodulehel on ka viimase 13a muudatuste kohta peetud uuenduste
logi. Viimane uuendus on siis seejuures tehtud 2020. aasta jaanuaris. Samuti on
seda teksti tõlgitud paarikümnesse keelde, sealhulgas Eesti keelde. Pole midagi
öelda – impressive!
Oma ülesehituselt on
konkreetne kirjutatükk jaotatud 10 osaks: sissejuhatus dokumenti; häkkeri kui
sellise definitsioonist; häkkerlikust suhtumisest, põhioskustest ja staatusest
häkkerikultuuris. Samuti häkkeritest ja nohiklusest, lisa-stiilipunktidest häkkeriks
olemisel; ajaloost ning lisalugemisest ja KKK-st. Ülesehituselt seega vähemalt
võhikule temaatikal asja väga tervikuna katvalt.
Esimeses sisulises peatükis,
„Kes või mis on häkker?“, püütakse üleüldse defineerida seda, kes üldse on see häkker.
Selleks viidatakse alustuseks Jargin File kodulehele, mis andvat häkkeri kohta
erinevaid määratlusi, kuid siiski tõdetakse, et neist enamik mainivaid vaid tehnilisi
oskuski ning armastust probleemide lahendamise ja piiride ületamise vastu.
Konkreetne lühike definitsioon aga nagu jääkski mainimata. Küll aga räägitakse peatükis
veel häkkerluse ajaloost, mõtteviisist, aga ka sellest, et kuidas häkkeritest tegelikult
eristuvad need pahatahtlike kavatsustega „ametivennad“ – nemad olla hoopis
kräkkerid. Peab küll tunnistama, et tavameedias olen isiklikult kuulnud vaid „häkkeritest“
ja mõnikord siis kontekstis, kus need pahatalikult kuskile sisse on „häkkinud“.
Tundub nii, et miskipärast pole siiski suudetud neid definitsiooni tavainimeste
jaoks massidesse viia.
Järgmistes peatükkides
minnakse juba temaatikatel spetsiifilisemaks ning minu hinnangul üldjoontes
antakse tervikust ja selle nüanssidest ka piisavalt ammendav ülevaade.
Kokkuvõttes võiks öelda
seda, et oli ühele sellest „häkkerite“ kogukonnast kaugemale jäävale võhikule kindlasti
huvitav lugemine. Üritan edaspidi ka enda sõnakasutuses eristada „häkkereid“ ja
„kräkkereid“.
Viide originaalteosele:
Kommentaarid
Postita kommentaar